Aprillis ilmus McKinsey viies iga-aastane kvanttehnoloogia ülevaade. Üks number sealt väärib Eesti ettevõtja tähelepanu: üle 300 suurettevõtte maailmas katsetab kvantarvutust lahendamaks oma päris äriprobleeme. Ja neid ettevõtteid on Euroopas rohkem kui Ameerika Ühendriikides.
Samuti on investorid suurendanud panuseid kvanttehnoloogia ettevõtetesse enam kui kuuekordselt ja seda tehisintellekti buumi haripunktis.
Meie arvates avab see Eesti ettevõtetele võimaluse, mida paari aasta pärast enam nii lihtne kasutada ei ole.
Kes juba katsetab
Raport nimetab näidetena Airbusi, E.ON-i, JPMorgan Chase’i, BMW-d, BASF-i, AstraZenecat ja HSBC-d. Need on tööstus-, energia-, ravimi- ja finantsettevõtted, kes lahendavad oma tavalisi probleeme uue tööriistaga.
Esimesed ettevõtted on liikunud pilootprojektidest kvantarvutuse rakendamiseni oma tööprotsessides. Enamik on veel varasemas faasis tehes kontseptsiooni tõestamise piloote või kaasarendusi koos kvantfirmaga.
Positiivne uudis on, et McKinsey analüüsi järgi olid kvantarvutuse klientidest 43% Euroopast ja 29% Ameerika Ühendriikidest. Kui kvantfirmad ise on valdavalt USA-st, siis kasutajad on pigem Euroopast.
Ettevõtete huvi kasv kvantarvutuse kasutamiseks väljendub ka rahas. Kvantarvutuse firmade käive ületas 2025. aastal esimest korda miljardi dollari piiri ja McKinsey prognoosib sellele 2028. aastaks 3,2 kuni 4,4 miljardit. Samal ajal on kvanttehnoloogia ettevõtete sissetulekus avaliku sektori ja ülikoolide osakaal langenud kolmandikult 3 protsendile. Kvantarvutus ei ole enam grandiga ülal peetav teadus.
Ettevõtete huvi kasv on veennud ka investoreid. 2025. aastal investeeriti kvanttehnoloogia idufirmadesse €10,9 miljardit, mis on 6,3 korda rohkem kui aasta varem.
Kus ettevõtted väärtust otsivad
Raport hindab, kui oluline on kvantarvutus 2035. aastaks eri valdkondade jaoks. Neli kategooriat on ülejäänutest selgelt ees. Järgnevas loetelus on toodud hinnang, kui palju kvantarvutuse kasutusele võtmine igas sektoris aitab suurendada lisandväärtust (alandada kulusid ja suurendada tulu):
- Logistika, transport ja marsruutimine. Lisandväärtuse kasv 2-4,5% ehk €170 kuni €430 miljardit. Sõidukite marsruutimine ja graafikud, tühisõidud, konteinerivood, häirete taastamine, laoplaan ja korjejärjekorrad.
- Energia ja materjalid. Lisandväärtuse kasv 5-9%. Keemias €390 kuni €690 miljardit. Võrgu balansseerimine taastuvenergia lõimimiseks, katalüsaatorite disain, uute materjalide simuleerimine, süsiniku püüdmine.
- Finantsteenused. Lisandväärtuse kasv 3-4,5% ehk €350 kuni €520 miljardit. Portfelli- ja tagatiseoptimeerimine, tuletisinstrumentide hinnastamine, Monte Carlo riskisimulatsioonid, pettuste tuvastamine.
- Ravimid ja eluteadused. Lisandväärtus 3-4,5% ehk €70 kuni €350 miljardit. Molekulaarsimulatsioon, et ravimikandidaate enne laborisse jõudmist sõeluda.
Need on suuresti optimeerimis- või simulatsiooniülesanded, mida ettevõtted juba täna lahendavad. Lihtsalt täna lahendatakse neid kallilt või aeglaselt.
Mida see tähendab Eesti ettevõttele
Riistvarasse ei pea investeerima. Kõige levinum arusaam kvantarvutusest on, et osalemiseks on vaja masinat. Raport ütleb vastupidist.
Erakapitalis ettevõtted pääsevad kvantarvutustele ligi pilveteenusena, ja just avaliku sektori asutused on need, kes ostavad oma riistvara. IBM, EQM, IonQ ja Quantinuum pakuvad üha enam ligipääsu pilveplatvormidel. McKinsey sõnul saab nii rakendusi testida ja käitada ilma kallist riistvara või tarkvara omamata, ja see on turu kõige kiiremini kasvav osa.
Sama paistab välja suurettevõtete eelarvetest. Kolmandik McKinsey küsitletud suurettevõtetest eraldas kvantarvutusele üle 8,5 miljoni euro, aga sellest läks 44% kasutusalade ja rakenduste arendusse ning ülejäänu suuresti integratsiooni ja oma inimeste võimekusse.
Talenti tuleb kasvatada täna. Raport nimetab nelja takistust: talendi puudus, ebaselged kasutusalad, juhtkonna vähene toetus ja tehnoloogia varane küpsusaste. Talendi puudus ei lähe ajaga paremaks, sest suured ettevõtted riisuvad koore ning väiksemad peavad nagunii endale ise talendid kasvatama.
Hea uudis on see, et ei pea koolitama ühte superinimest. Hübriidlahendused nõuavad laia talendibaasi, mis katab nii klassikalise kui kvantarvutuse. Nõudlus kasvab mitte ainult füüsikute, vaid inseneride, tarkvaraarendajate ja äriinimeste järele, kes oskavad kvantvõimekuse äriliseks rakenduseks tõlkida.
Seega paljudel juhtudel piisab alustuseks kui oma andmeanalüüsi tiimile kvant teadmisi juurde õpetada.
Kvant jääb hübriidiks, ja see tähendab, et olemasolev tarkvara ei lähe prügikasti. Raporti kõige praktilisem lause on see, et kvantarvuti on kiirendi, mitte eraldiseisev süsteem.
Lähiaja ainus usutav tee väärtuseni on hübriidne. Klassikalised süsteemid teevad põhitöö, tehisintellekt vastutab õppimise ja orkestreerimise eest, ning kvanti rakendatakse valikuliselt ülesande kõige keerukamale osale.
Eesti ettevõtte jaoks tähendab see, et kvant ei asenda midagi. See võimendab seda, mis teil juba on, sealhulgas teie olemasolevaid tarkvaralahendusi ja LLM-põhiseid süsteeme. Andmemahukas osa jääb sinna, kus see täna on. Kvandi juurde läheb see üks alamülesanne, mille lahendamine on täna liiga kallis või liiga aeglane.
Krüptograafia on ainus osa, millel on kuupäev. Kõik eelnev on hinnanguline. Krüptograafia ei ole. Euroopa Liit ootab, et kriitiline taristu, ehk vesi, energia, tervishoid, finants ja transport, läheks kvantkindlale krüptograafiale üle 2030. aastaks ja ülejäänu 2035. aastaks. Ühendkuningriik on seadnud kõrge riskiga süsteemidele 2031 ja täieliku ülemineku 2035. G7 ootab finantssektori kriitiliste süsteemide üleminekut 2030–2032. NATO esimene kvantstrateegia soovitab liikmesriikidel samuti kvantkindlale krüptograafiale liikuda.
Q-Day, hetk, mil kvantarvuti suudab murda praeguse avaliku võtme krüptograafia, on raporti hinnangul pärast 2028. aastat.
Üks nüanss on siin oluline. Mitmed pahatahtlikud mängijad tegutsevad juba täna põhimõttel „Harvest now, decrypt later“. See tähendab, et täna salvestatakse võõraid krüpteeritud andmeid prognoosiga, et 7-10 aasta pärast saab need lahti muukida.
Lühidalt IT-ettevõtetele ja idufirmadele
Riistvara arendamine on kapitalimahukas ja koondunud suurriikide ning tehnoloogiahiidude kätte. Aga uusi kvantfirmasid tekib kõige rohkem just komponentide ja rakendustarkvara segmenti, ja rakendustarkvara on raporti järgi väärtusahela kõige eristuvam osa.
Meie hinnangul sobib Eesti tugev tarkvarasektor täpselt sellesse kihti: algoritmid, tarkvarakiht, andmete ettevalmistamine ja integratsioon olemasolevatesse süsteemidesse.
Mida sellega peale hakata?
10 miljonit dollarit ei ole vaja, et teada saada, kas teie ettevõttes on kvandi jaoks sobiv probleem. Vaja on kolme inimest ja kaht ja poolt päeva.
11.–13. novembril toimub Tallinnas QEst Hack 2026. Viis ettevõtte tiimi, teie oma probleem, teie oma andmed, mentorid Kanadast, Soomest ja Eestist. Kvanttausta ei ole vaja. Osalemine ja toitlustus on tasuta, osalejatel tuleb kanda transpordi ja majutuse kulud.
Vaata järele 29. septembril toimunud häkatoni INFOTUNDI.
Kandideerimine häkatonile on avatud 11. oktoobrini.
Allikas: McKinsey Quantum Technology Monitor 2026
